Mida ma muudaksin Eesti õiguses
Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk
halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada
kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab
endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi
lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse,
lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses
eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub
kasiksuslike eripäradega seonduv. Haigeid on nii öelda mitut tüüpi:
on selliseid, kes ise on täie mõistuse juures ja aga ka vegetatiivses
seisundis haiged.
Vegetatiivses seisundis olevate haigete puhul arvan, et pean
ma eutanaasiat õigustauks. Kuid seda vaid juhul, kui isikul on
meditsiiniliselt vastuvaidlematult tõestatud teadvusele tuleku
võimatus. Kuigi ka selle puhul on mitmeid vastuargumente. Samas
tekitab küsimusi, kas me oleme tänaste teadmiste juures
annaabi.ee 
