India pärast II MS
valdav osa Kashmiri elanikest olid moslemid.
Maharadža taotles nn. seisaku kokkuleppe sõlmimist India ja Pakistani valitsustega,
mis oleks probleemi lahendamise edasi lükanud. Ta oli mõlema kohaliku juhtiva islamipartei
liidrid lasknud vangistada, et ennetada võimalikke vaenupuhanguid. Tulemus oli aga
vastupidine ning algasid moslemite ja hindude kokkupõrked.
23. oktoobril 1947 alustas Pakistan rünnakut Kashmirile, milles said vigastada mitmed
tuhanded elanikud. Maharadža palus abi Indialt, hoolimata lord Mountbatteni soovitustest
kuulata rahvaenamuse soove, mis oleks sisuliselt tähendanud ühinemist Pakistaniga. 27.
oktoobril maandusid Kashmiri aladel esimesed India õhujõud, mis asusid võitlusesse
Pakistani sõduritega. Algas sõda, mida hakati kutsuma esimeseks India-Pakistani sõjaks. 1.
jaanuaril 1949 saavutati relvarahu kokkulepe, mis aga ei lahendanud Kashmiri probleemi,
annaabi.ee 
