ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja
pärast. Nii õle- kui rookatusel tekivad ajapikku kahjustused nagu ● Roikad on ümmarguse ristlõikega 5...6 cm läbimõõduga latid; need tehakse männist, sammaldumine (seob niiskust) ja mädanemine, ka hiired ja linnud võivad katust kuusest, haavast või pajust. Vanasti seoti roikad kohale kasevitstega. lõhkuda. ● Selleks et katusepind saaks tasane, kasutatakse sakilist katuselabidat. Katusele ● Katusematerjaliks ei tohi lõigata eelmise aasta roogu. Vana ja uus roog on asetatud roovihke hoitakse paigal katuseroikaga ja kui vihkud on oma transpordi- selgesti eristatavad, vana on hall ja rabe
annaabi.ee 
