Haug
Haugi kunstlikku paljundamise, kasvatamise ja asustamise eesmärgiks on
haugivarude taastamine, täiendamine ja veekogude biomanipulatsioon. Haugi paljundamisega
on Eestis tegeldud vähemal või suuremal määral peaaegu 70 aastat. Alguses piirduti vaid
haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva)
järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea
biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk,
Tohvert, 2006)
Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis
Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes
(Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000-
14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. (Pihu & Turovski, 2001)
Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus
Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a
annaabi.ee 
