Tõde ja Õigus II Terve tekst
*
Päike oli juba üsna madalale vajunud, kui Indrek hakkas kodu poole minema. Päevane tuul oli
vaikinud, nagu oleks ta kaasa läinud itta taganenud paksude pilverüngastega. Jõe voogudel
läigatas varjunditesse valguv roheline luht ja tume kõrkjastik raputas oma pruuni pead.
Häälitsesid vees peegelduvad pääsukesed ja sulpsatasid kalad, muidu oleks võinud arvata, et
on saabunud kõigile juba öine uinak. Jõevee läikival lindil, rohelistel kallastel ja kaugemale
taganenud kasestikul hõljus nagu mahajäetuse nukrust, kui Indrek peatus silmapilguks sillal.
Kodu ema laotas parajasti aiale pesutükke. Indrekut nähes ta ütles:
,,Tuli veel õigel ajal meele, otsisin pambust su särgid, püksid välja. Juba viledaks läind teised.
Ehmatasin päris ära kohe. Ikka tegin alles sulle uued ja puhtlinased, juba läbi! See on vist see
linna pesu, ei muud midagi. Kes see peseb sul?"
,,Käib pesunaine, võtab mustad ja toob puhtad tagasi," vastas Indrek.
annaabi.ee 
