ÕIS - Kask õitseb mais pärast lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. VILI - Vili on seemnest 2-3 korda laiem väike kahetiivaline pählike. Valmib juuli lõpus - augusti algul. SEEME Kaseseeme on tähtja küjuga ja värvuselt helekollane. Neid on kasel tohutu hulk.
1) suur seemnekulu; 2) tõusmete tundlikkus ebasoodsate kasvutingimuste suhtes; 3) külvikultuuride aeglane kasv esimestel aastatel; 4) nõrk konkurentsivõime rohttaimedega ja alusmetsaga; 5) suur hooldamisvajadus; Männi külvamist tuleks eelistada istutamisele: 1) vähemviljakatel aladel enne maapinna kamardumist; 2) kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kuhu on istutamine raskendatud; Männiseemned tuleb külvata kevadel varakult eelnevalt ettevalmistatud pinnasele. Kaseseeme külvatakse kas kohe pärast kogumist või samuti kevadel vara. Tamme ja saart võib külvata nii kevadel kui sügisel. Sügiskülvi puhul on näriliste kahjustuste oht! Külviviisid: 1) Ridakülv - seeme külvatakse ülepinnaliselt ribadena ettevalmistatud maapinnale enamasti katkendlike ridadena - iga meetri järel 0,5 m külvi (Mä kuni 15 seemet) 2) Lapikülv - juurimata raiesmikel, lapid ettevalmistatud käsitsi või masinaga, algul
annaabi.ee 
