Linnuvaatlus ja uurimistöö
kohtades kui sügavmetsades. Hästi teda tunneb ära siis, kui ta lööb oma nokaga vastu puud ja
juba kaugelt on näha tema sulestikku. Kui ta lööb oma nokaga vastu puukoort, see tähendab, et ta
otsib endale putukaid söögiks. Põhimõtteliselt võib teda kuulda toitu otsimas iga ilmaga.
Peamiselt paigalind, kuid augusti lõpust oktoobrini toimub ka ränne. Suvel on põhitoiduks
putukate vastsed ja valmikud, talvel toitub ka okaspuude seemnetest. Kevadel võib teha
kasepuusse augu ja oodata nõrguvat kasemahla. Asustab igasuguseid puistuid ja alleesid.
(Linnumääraja, 2015)
Pilt 34. Suur-kirjurähnn (Dendrocopos major),
Pilt 33. Suur-kirjurähnn (Dendrocopos major), (Autor: Sven Zacek)
(Autor: Kerli Neljas), 2015
2.4.9.2. Musträhn (Dryocopus martius)
Vaatluse lõppedes võib märgata, et musträhn on Eesti suurim rähn. Tema sulestik on üleni must,
läikiva seljaga