Pärast seene lõikamist muutub viljaliha lõikekohalt punakaks või tumeneb. Rühma kuulub kümmekond liiki, mis osa neist vähetuntud. Tavalisemad liigid:Kasepuravik, haavapuravik ja palupuravik kasvavad oma nimele vastavalt kase, haava või männi juureseentena eri tüüpi metsades oma peremeespuude levialadel. Lccinum populinum on haava seltsiline ja seda leidub sagedamini haavikutes. Hooaeg võib alata juba juulikuus, ja üldiselt leidub punapuravikke sügiseni välja. Kasepuravik Kasepuravikud on keskmise suurusega seened või üpris suured seened, varieeruvalt pruuni värvi. Õigupoolest on palju üksteisele lähedasi kasepuravike liike. Kübaranaha värvitoon on helepruunist kuni tumeda tõrvapruunini. Kübaranahk lõppeb kübara servas ega ei lähe ega suru serva alla. Torukesed kübara alaosas paiknevad tihedalt ja poorid on väiksed. Mida vanemaks saab see seda rohkem vajub helehall allapoole. Jalg on suhteliselt pikk ja suhteliselt peenike
päris bakterite rakukesta sünteesi. · Seeni kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. · Hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. · Tungaltera abil toodetakse teatud alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve ravis. · Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurtite vastu. · Kukeseened ja kuuseriisikad sisaldavad A- vitamiini. · Punapuravikud, kasepuravikud ja pilvikud sisaldavad B- vitamiini. · Kivipuravikud, külmaseened ja sampinjonid sisaldavad C- vitamiini. · Kübarseentes on PP(nikotiinhape) ja D vitamiinid. · Makroseente niidistikest saadakse väärtuslikke toiduvalke. · Seente ensüümid on võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid(valke, rasvu, süsivesikuid) ja soodustama toidu paremat omastamist. · Sampinjonidest saadud ensüümid lõhustavad kuni 96,9% valku kaseiini.