Metsade sääst
Sookasest vihta teati tugevamini lõhnavat. Aga
arukasest vihal pidid jälle lehed tugevamini okstel püsima. Viha tegemisel peeti
parajaks sellist kimpu, mis parajasti pihku ära mahub. Valmis vihad riputati
paarikaupa kokku seotult kuivama. Koht pidi olema hästi tuulduv, kuid varjuline.
Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või
noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud
noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski
meiud. Saaremaal nimetati nende järgi koguni maikuud meiukuuks.
Puude okste seas, mida vanarahvas kasutas, olid kaseokste järel sageduselt teisel
kohal kuuseoksad. Okstest valiti välja võimalikult pikad ja vibalikud oksad ning aeti
need ladvapoolt alates lõhki. Niisugused valmis vitsad käänati võrusse ja sellisel kujul
võisid nad kuni tarvitamiseni seista kasvõi mitu aastat. Kuusevitstega vitsutati
puuanumaid
annaabi.ee 
