Lydia Koidula
luuletused.Kokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust.Tema eluajal ilmusid
luulekogud-"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik".;õlemad raamatud on autorinimeta.
"Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust.
On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg
saabus,laps kasvas suureks,läks laia maailma,kuid seal polnud pooltki nii armas kui koduses
külatänavas.
"Juba kaseladvalt lehed langvad"-maalib pildi hilisest sügisest,kus puhub tuul ja päike on väsinud,kus
ainult sõna kodu annab sooja.
Kodusoojusest on ka luuletus "Kaugelt koju tulles"-võõras päike paistab külmalt,kõlab võõras
keel.Kangelane tahab elada kodus,laulda laste laule.
"Emajõe õõbik"(1867)-see teine luulekogu pani aluse Koidula tuntusele.Juba luulekogu pealkiri on
metafoorne.Ühelt poolt on ööbik tagasihoidlik väike lind,kes varjub põõsastesse ja ei taha ennast