"kasekoosluste" - 1 õppematerjal

Vääriselupaikade inventuur Eestis

Eesti looduslikud tingimused, koosluste ja inimtegevuse areng viimase 10 000 aasta vältel on kujundanud metsade mitmekesisuse, mida kasutame, uurime ja tulevaste põlvede jaoks kaitseme. Samade mõjude tulemusel kujunenud bioloogilist ja ökoloogilist mitmekesisust väljendab ka vääriselupaikade loend. Kliima ja metsade kujunemine Eesti hakkas mandrijääalt vabanema ligikaudu 13 000 aastat tagasi ning karmis kliimas levis esialgu vaid tundrataimestik. Kidurate valgusrikaste männi- ja kasekoosluste ning kuuse levikule osutavad õietolmuanalüüsid pärinevad nn. subarktilisest kliimastaadiumist (11 800­10 000 aastat tagasi), sellest ajastust pärinevad ka tõendid haava ja kadaka levikukohta. Mandrijääsulamine kujundas maastikud oluliselt ümber, algas mullateke ja turba akumuleerumine. Metsade laiem levik sai alguse preboreaalselkliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud,