"kasarmulik" - 1 õppematerjal

Referaat-eetika

osa antropogeensetest ökosüsteemidest moodusavad linnad. Linnade pindala sõltub ehitustihedusest ja hoonete keskmisest korruste arvust. Madala hoonestusega linnade territooriumid paisuvad eriti suureks, kuid selle eest on nad enamikule inimestest elamiseks vastuvõetavamad kui kõrghoonetega linnad. Varem olid äärelinnad sageli vaeste elupaigaks, nüüd on pigem vastupidi. Endise Nõukogude Liidu linnadele oli tüüpiline ühetaoline 5 ­ 12- korruseline, kohati kuni 20 korruseline kasarmulik ehituslaad. See on valdav ka Eesti linnade uutes linnajagudes. Ajutiselt on Eestis linnade kiire kasv pidurdunud. Et Eesti asustus on suhteliselt hõre, siis on siin linnade all 1.6 % territooriumist. Mujal kasvab suurte linnade pindala keskmiselt 2 - 4 % aastas, kuid leidub linnu, mis kahekordistavad oma pindala mõne aastaga. Suured linnad on ümbruskonna saaste ja koormuskolded. Linn on polüfunktsionaalne süsteem, mis peab kokku sobitama elanike ja materiaalse tootmise huvid