1. Iseloomusta A. Tsehhovi lapsepõlve- ja kasvukeskkonda, selle seoseid loominguga. Sündis väikekaupmehe pojana. Tema vanaisa ostis raske töö ja vaevaga enda perekonna pärisorjusest vabaks. Isa oli väga andekas(joonistas, musitseeris, juhendas kirikukoori), kuid oli väga range ja lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmudistsipliinile. Pidid poes müüjatena pikki tunde veetma, vahel said ka peksa. Kasvas väga karmis ja ranges keskkonnas, sellest hoolimata oli vanematele väga tänulik, sest nad olid temast kasvatanud väärika ja aruka inimese. 16-aastaselt jäi isa pankroti ja põgenes Moskvasse, kus õppisid ta vennad, hiljem läks ka ema teiste lastega järgi. Anton jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi õpetada. Et maksta üüri, teenis ta raha ühte last õpetades
jaanuaril 1860 Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli pärisori, kuid suutis oma visaduse ja energiaga koguda kolm ja pool tuhat rubla ning ostis oma perekonna priiks. Isa Pavel Tsehhov tegi poesellina läbi karmi elukooli. Ta oli andekas inimene: joonistas, mängis viiulit ja juhatas kirikukoori. Kuid perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas neidsamu kasvatusvahendeid, mida oli kasutatud selles keskkonnas, kust ta ise oli võrsunud. Lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmudistsipliinile. Neid õpetati kauplema ja sunniti pikalt poes istuma. Sõnakuulmatuse eest said Anton Tsehhov ja ta vennad peksa. Ka isa andekus tõi poegadele sunnitööpiin: nad pidid varahommikul ja hilisõhtul kirikus laulma. Hiljem meenutas Tsehhov kibedusega:"Lapsepõlve mul lapsepõlves ei olnud." Ent lapsepõlv oli Tsehhovil siiski. Ta armastas mere ääres mängida ja kala püüda ning läbi stepi vanaisale külla sõita.
annaabi.ee 
