Haug ja haugitoidud
nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas
idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude
ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist
analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis
annab iga tsoonist püütud isend teavet just selle tsooni kohta. Nende kahe tsooni kõige
suuremaks erinevuseks on see, et esimene on täielikult Kasarist tuleva vee mõju all, teises
avaldab (olenevalt tuultest) mõju ka Väinamerest lahte tungiv riimvesi. Kolme aasta
(1982, 1983, 1984) kokkuvõttes saadi järgmised tulemused.
Tabel 1. Havi lümfosarkoomide sesoonne dünaamika Matsalu lahel aastail 1982-1984
Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Kokku
I II I II I II I II I II I II I
N - 4 6 43 33 57 64 77 44 45 32 29 3 437
I
annaabi.ee 
