Metsabotaanika
HARILIK JUUSLEHIK on oma nime saanud karvataolistest lehetippudest (paremini näha
tipmistel lehtedel!). See sammal kasvab hele- või puhasrohelise polstrina laane- ja
salumetsades maapinnal, ka niitudel. Kuna eelistab savikat mulda võib tüliks olla
savikale mullale rajatud õuemurus. Sambla varred on kuni 15 cm pikad, lamavad,
enamvähem sulgjalt harunenud, teritunud tippudega. Okste ja varte tipud enamasti
valkjad. Lehed lai-ovaalsed, järsult ahenenud, karvja tipuga. Erineb teravtipp
samblast pehmemate varre otste poolest.
Raiestikud uuenevad lopsaka rohukasvu tõttu peamiselt haava, halli lepa, ja arukasega.
Rohurinde moodustavad laialehelised rohttaimed naat, tähtheinad, püsik-
seljarohi, kopsurohi, lillakas, metstulikas ja kõrrelised - metskastik, luht-kastevars,
saluhein, longus helmikas.
LUHT-KASTEVARS Deschampsia caespitosa; nime päritolu: Deschampsia Prantsuse
annaabi.ee 
