Pistesääsklased
aerplaati (Remm, 1954).
2.3 Valmikud
Pistesääsklastele (Culicidae) on iseloomulik pikad jalad ja sale keha. Keskmise suurusega
pistesääsed on 4-7.5 mm pikad (Remm, 1954). Nende keha kolme põhiosasse kuulub: pea,
rindmik ja tagakeha.
A. Pea
Pea on pistesääsklastel kerakujuline. Külgedel asetsevad liitsilmad. Silmade ette kinnituvad
tundlad, mis koosnevad 15-lülist. Isasloomadel on tundlad varustatud pikkade ja tihedate
karvadega. Emasloomadel on tundlad aga suhteliselt karvavaesed. Tundlatest ülalpool asub
laup. Pea väljaveninud esiotsa kinnituvad suised, mis pistesääskedel on kujunenud pikaks
londiks, mis emasloomadel on vere imemiseks. Londi alusel, pea lähedale kinnituvad
kobijad, mis isasloomadel ja kõigil hallsääskedel on pikad, peaaegu londi pikkused. Teistel
liikidel jäävad aga kobijad londist lühemaks (Remm, 1954).
B. Rindmik
Rindmiku pealispind katab seljakilp (skuutum). Rindmiku küljed on kaetud väiksemate
kilbistega (pleuradega)
annaabi.ee 
