Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Teine nõiduse valdkond on
pahatahtlik nõidus. Endale ei saada midagi juurde, kuid tehakse teistele halba.
Nõiduse peatamiseks aitab tuli (põletada ära nõiakaltsud, vili jne). Nõiutakse ka loomi
haigeks (lehmadel piim veriseks, emaloom ei võta poegi omaks, loom haige, vana loom
ei püsi enam karja juures), loomi aga kaitstakse sellega, kui sarvede vahele pannakse
kalavõrk, mis kaitseb kurja silma eest. Nõiduse märgiks võivad olla kuskilt ilmunud
nõiakaltsud, muna, loomade juures karvatuustidest kokku pandud pulstid jne. Nõiuti ka
inimesi haigeks, õnne nõiuti minema, toitu rikuti. Lastel nõiuti söögiisu ära, lapsed
nõiuti jonnakateks ja virilateks.
Nõiuti ka inimestele loomi (siile, usse) kõhtu või lutikaid, täid majja.
Omaette nõiduseliigiks on veel pulmanõidus. Kuna pulmad on üleminekuaeg, kriitiline
aeg. Pulmarongi sõitmise ajal tegid nõiad pulmale ja pruudile nõidumise teel halba.
Nõidade eest on kaitseks pulmades kaasas truuska (pulmaisa), kes kaitseb pulma