ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-seitsme meetri pikkuseid hüppeid, siis lendoravale ei ole kolmkümmend meetritki viimaseks piiriks. Niisuguseid õhulende saab ta teha lennunaha ehk lennuse abil. See on nahakurd ees- ja tagajalgade vahel. Tarvitseb hüppajal jalad laiali ajada, kui
ORAVAGA sobivateks pesakohtadeks. Veedab Lendorav sarnaneb kujult enamiku oma elust puude otsas ja oravaga, kuid on natukene maapinnale eriti meelsasti ei lasku. pisem. Tema saba pole nii karvane, samuti pole tal ka * SUURED MUSTAD SILMAD, kõrvadel oravale KOHASTUMUS ÖISEKS ELUVIISIKS; iseloomulikke karvatutte. Kuna lendorav on * LENNUSENA TALITLEV NAHAVOLT pruunoravast erinevat värvi KEHA KÜLGEDEL, EES? JA karvaga, siis neid üksteisest TAGAJALGADE VAHEL; eristada on kerge. Ainus võimalus on talvel, kui ka * PIKK LAPIK SABA, MILLE ABIL TA pruunorav kannab valdavalt HOIAB RONIMISEL TASAKAALU,
annaabi.ee 
