Metsabotaanika
Eestikeelne nimi pärineb
J. Kunderilt, sest taime kasutati mailaste e. maaliste ("maa-aluste vaimude teki-
tatud" vistrike) vastu, mis tulevad maa peal lamamisest. Sugukond mailaselised.
Kasvukoht: peamiselt kuivemad niidud, palu-, loo- ja laanemetsades. Mulla-
viljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka rikkal pinnasel.
Külmamailane on mitmeaastane rohttaim, juurestik pindmine, mükoriisaga. Varred
6-45 cm kõrged, kahe karvareaga; lehed vastakuti, tumerohelised, root-suta, saagja
sevaga. Õied on kobarates, mis saavad alguse lehtede kaenlaist; kroon sinine,
tumedajooneline. Kroonlehtedest kolm on laiad neerjad ning üks alumine kitsam,
munajaspiklik. 2 valget tolmukat ulatuvad kroonist välja. Kõigi mailaste õitel on
sarnane iseloomulik õieehitus. Külmamailane õitseb maist augustini. Viljaks on
kahehõlmaline kupar, mis avaneb vihma ajal, puist- ja sipelglevi. Paljuneb
annaabi.ee 
