tooge kägu me kädeje! vastastikuse sarjamisega. Seekord käib jutt, aga mõrsja kohta. Täpsemat tüüpi ei Me sis toppim torga sisse, suutnud, aga leida. me kogum koti sisse, viime kottina koduje. Küll me emal hilpesid, me nännil närtsesid valmis sis ehiteme emandi, munde naiste moodulise, kaasikiste karvalise, sajanaiste sarnalise. Refr.: kaske! Ärge te pange pahasse, ärge võttage vihasse, et meil om korbi kujunu, Sööge, langu, jooge, langu, rõõsaveere rõhenenu!
kevadet ei tule kunagi. Jalutati ja oldi juba sel maal, kus oli nende armumuuseum, ainult armumuuseumi ees lebas sarapuukarva uss, mis oli ennast kettasse kerinud. Algul taheti ta maha lüüa, kuid otsustati ta alles jätta, valvuriks nende armumuuseumi ette. Pealegi meenus Irmale, et ta millalgi aastate eest oli näinud, kuidas samasugune sarapuukarva uss oli põiminud enda teise suurema punaka savi karvalise ümber, nii et nad olid kahekesi kui palmik päikesepaistel. Ja Kalmu Eedi, see, kes viskas oma roosid hiljem tema jalge ette teele, oli siis seletanud, et nii on usside armastus. Irmal oli tundumus, et inimesed ei saagi kunagi olla nii õnnelikud nagu seda ussid on, sest inimesed ei saa üksteist niiviisi palmikuks põimida. Saabus jaanipäev, seks ajaks oli kõik omal paigal ning õnnistati oma uut eluaset sisse. Isegi vabariigi lipp oli majaotsas vardas
annaabi.ee 
