Varrud
Vanemal ajal ristiti laps enamasti juba järgmisel pühapäeval pärast sündimist. Vaderid
kandsid kindaid, et kuri silm neisse ega lapsesse ei mõjuks. Lapsele pandi natuke leiba
mähkmetesse, et lapsel elus leib ei puuduks; ema toppis lapsele raasukesi suhu, et laps
targaks saaks. Mõnel pool pandi selleks ka Piibel lapsele pea alla.
Tütarlaste käed vabastati ristimise ajaks mähkmetest, et virk töötegija kasvaks, poisslapse
käed jäeti aga mähkmetesse, sest muidu võiks poisist karvakiskuja saada. Ristimise ajal ei
tohtinud vaderid ringi vahtida, sest muidu näeks nende ristilaps suureks kasvanult palju
tonte. Tütarlapse ristivesi valati iga nelja ilmakaare poole ja öeldi:"Tulgu siit kosilased,
tulgu sealt kosilased!"
Karjus laps enne ristimist, kardeti, et ta varsti sureb; karjus ristimises ajal, tähendas, et
lapsest hea laulja saab; kui laps aga pärast ristimist karjus, arvati, et lapsele vale nimi anti.
Ristimisvette pandi vaderite poolt tavaliselt hõberaha