Eesti imetajad
Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist
maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega.
Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga.
KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi. Suurim on mets-karihiir, väikseim on väike-
karihiir. Vahepealne on laane-karihiir. Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on
ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad
peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt
võib saabuda näljasurm, eriti temperatuuri langemisel. Elavad keskm 1,5.a. ja sigvad 1-3 korda
sigimissessooni vältel..Poegi 4-12, imetamine kestab 3 nädalat. Vaenlased on kakud, kullid, toonekured,
mutid, siilid, rästikud. Kiskjatele nad ei maitse kehal olevate muskusnäärmete pärast.
annaabi.ee 
