Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98) Karvad ja küüned on epidermise sarvkihi moodustised. Need on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon
organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. RAVI/SOOVITUS Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine. KAS NAKKAB? Allergia ei ole nakkav. Furunkul (koeranael) - Furunculus Rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ka ümbritsevat nahaalust kude. Furunkul võib esineda mis tahes karvadega kaetud kehaosal, sagedamini aga rohkete rasunäärmetega piirkonnas, mida riided tihedalt pitsitavad, nagu kukal, kael, selg, puusad ja tuharad. Tekitajaks on üldjuhul kobarkokk (stafülokokk). Põletikuline valulik paise kujuneb välja juba esimesel või teisel päeval pärast infitseerumist
annaabi.ee 
