Hobusekasvatuse loengud
Eksterjöörilt on sarnane Leedu ja Läti raskeveohobustega. Eesti raskeveohobune on tüse, keskmise
suurusega ja öeldakse, et madalajalgne, aga Heldur Peterson väidab, et ei ole. Pea on keskmise suurusega,
suhteliselt kuiv, Turi madal ja lai, Selg lühike ja lai. Esineb palju nõgusat selga. Kõikidele
raskeveohobustele on omane, et laudjas on rennjas ja luipu laudjatega. Jalad on laiema seisuga, vao-vahele
eriti ei sobi. Sõrgatsid on suurte tuttidega. Ja kutsutakse seega karvajalgadeks. Seega on tema jalahooldus
tähtsam. Nt inglismaal pannakse suurde kasti ja siis saepuruga hõõrutakse sõrgatseid, see on tärpentiini ja
õlidega töödeldud. Konstitutsioonilt on kuiv ja tugeva luustikuga. Küllaltki lopsakas lihastik. Üksikutel on
täheldatud ka toorest konstitutsiooni.
Temperamendilt on rahulik, flegmaatiline, healoomuline.
Värvused on raudjat, kõrvi, punast ja kimmlit.
Jõudlus: Traav oli 15,9 km/h. Veovõistlustel on tugevamad aga tori hobusest väiksema veotahtega
annaabi.ee 
