Tiit Lauk humanitaar
Karutsi jäts seda
võimalust kasutada ei saanud – sellisele ebatavalisele koosseisule poleks mingeid tüüparran-
žeeringuid ühestki poest võtta olnud. Nende noodikogust on säilinud üks poolik noodiraamat
bassipartiidega 151 , kuid üksnes bassi noodi järgi on raske seade kohta järeldusi teha. Lugude
pealkirjade ja rütmide järgi otsustades sisaldas see vihik tüüpilist eelmise sajandi alguse
147
Karksi vallas Sudiste külas asuva Karutoosi talu peremees Jaak Karu (1871–1957) õppis Karksi kihel-
konnakoolis, sai sealselt köster-kooliõpetajalt Georg Rosenbergilt muusikalise hariduse ja õppis viiulit
mängima.
148
Sellega seoses meenutab H. Joon: “Hendrik Karu jutust on meeles, et “Karutsi jätsi” mängitud lood olnud
väga hoogsad. Tihti jäänud tantsuruum kitsaks ja tantsijad keerutanud pillimeestele ja pillidele peale.