Eesti ja looduskeskkond
Selle tulemusena on
Eesti üheks suurimaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Selline reostus mõjutab
negatiivselt mitte ainult eestlasi, vaid tervet maailma. Niisamuti jäävad põlevkivi kaevandamise
tõttu ümbruskonda kõrged aheraine mäed ning segipööratud pinnas. Maastiku rikkumine on
ühtlasi ka taimestiku ja loomastiku rikkumine. Mitmete liikide elupaigad hävivad, mis on
karuteeneks looduse säilimisele. Eesti soojuselektrijaamade ümberkaudsetest aheraine
mägedest välja uhutud fenoolid reostavad tohutu suures osas Läänemerd, kus samuti elavad
liigid, kes võivad ebasoodsate elutingimuste tõttu hävida. Ent teadlaste sõnul on põlevkivi varud
ammendumas järgneva sajandiga, seega tuleb tõsisemalt mõtlema hakata laialdasema
alternatiivenergia kasutuselevõtu peale Eestis.