OSKAR LUTS
harva rõõmsa varjundi."[4] Näidendeist menukaim on
"Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti
on selle ainetel valminud samanimeline multifilm.
. Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille
tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu.
Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja,
lastejuttudest populaarseim on aga
"Nukitsamees", millest valmis samanimeline
film 1981. aastal režissöör Helle Karise käe all
Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud
talle kohati ka karuteeneid, akadeemilises
kirjandusteaduses on ta aeg-ajalt jäänud
"tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole
2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts
pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks
Ernst Peterson-Särgavast ja Juhan Sütistest),
vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri
žanride ja perioodide peatükkidesse.
Kirjandusringkondade kriitilist suhtumist Lutsu
on kajastanud ka Mihkel Mutt romaanis "Elu
allikad".
annaabi.ee 
