Igiliikur
Kuid
kõigi nende ühisomadusteks oli ja jäi see, et nad ei liikunud. Vähemalt mitte
igavesti. Perpetuum mobile oli ja jääbki kättesaamatuks luuluks.
Euroopasse saabus niisuguse masina idee 12. sajandiks Indiast Araabia
kaudu. Nendel aegadel, nagu hiljemgi, vajati mitte ainult niisutussüsteemi , vaid
ka mitmesuguste käsitöömasinate käitamiseks palju energiat. Käiade veskikivide
jm ringiajamiseks kasutati vesirattaid, inimestega jooksurattaid või veeloomadega
karusselle, isegi maa all, kaevandustes. Saadud energia siirati puidust
hammasrataste süsteemi kaudu kas veskikivi või veesüsteemi käitamiseks.
Peibutava ideega luua igavesti liikuv masin haardusid koguni nii targad
mõtlejad nagu renessansiajastu geenius Leonardo da Vinci, kelle eskiiside
hulgas leidub igiliikuri kirjeldusi. Jacopo de Strada ehitas 1580. aasta paiku
süsteemi vesirattast ja pumbast vähemalt paberil.
annaabi.ee 
