Eesti teatri ajalugu II
Karusoo esimesed lavastused olid lähedases metafooriteatrile. ,,Popi ja Huhuu" oli sõnatu,
üksnes füüsilisel tegevusel põhinev lavastus, milles Tuglase koera ja ahvi lugu mängiti inimliku
eksistentsi võrdpildiks. Mõned järgnevad lavastused uurisid kriitiliselt haritlaste rolli
ühiskonnas, näiteks ,,Cinzano", kus intelligentse inimese elutühjus ja sisemine meeleheide
andsid tunnistust nõukogude elukorralduse vigasusest.
Karusood erutasid sotsiaalsed probleemid, mida kaasaegne draama paraku kajastas nõrgalt.
Seetõttu asus ta näitlejatega ise tekste koostama. Sündis Eestis ainulaadne sots teater, mille
eesmärk oli uurida mingit eluvaldkonda, välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning teatri
kaudu sots probleeme võimendada. See teater ei alga mitte tekstist vaid lavastajat erutavast
probleemist. Lähtealuselt on K teater dokumentaalne: tekste koostatakse mingite dokumentide ja
annaabi.ee 
