jõeni. Eestis leidub metsnugiseid nii mandril kui saartel ja kokku hinnatakse nende arvukuseks siin umbes 4000 isendit. Ümmarguste kõrvadega ning koheva ja pika sabaga metsnugis on suuruselt võrreldav koguka kodukassiga, olles umbes poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Karvastik on tal pehme ja sile, värvuselt pruunikas. Rinnaesine on kollast või oranzi värvi. Ilusa karvkatte tõttu peetakse seda väikest kiskjalist väärtuslikuks karusloomaks. Üldiselt on metsnugis pelglik laaneelanik, kes eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega metsi, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Teda võib leida nii okas-, lehe- kui ka segametsadest. Metsnugise tavalisemateks redupaikadeks on puuõõnsused, tuulemurrud ning oravapesad. Viimasel ajal on metsnugist aga üha sagedamini nähtud ka väljaspool metsa, koguni inimeste läheduses, taluõuedel. See jõudsalt siginud loom on kujunenud lausa
5. Inimene peab kahjurloomaks Aafrika elevante on tapetud põldude kahjustamise pärast. Kahjurloomadeks on peetud ka suuri kiskjaid. 6. Tulnukliigid inimese poolt tahtmatult või tahtlikult sisse talutatud looma- ja taimeliigid võivad kujuneda kohalikule elustikule konkurendiks, kiskjaks või haiguste levitajaks. Ameerika naarits e. mink euroopa naaritsale sigib kiiremini, isased on aktiivsemad, ristandid on aga sigimisvõimetud. Kährik on sissetoodud karusloomaks, kuid looduses hävitab hulgaliselt linde ja väikeimetajaid ning levitab haigusi. Ameerika vähk levitab katku, millesse ise ei sure, kuid sureb meie kohalik vähk. 7. Keskkonna saastamine aeglaselt lagunevad mürgid, raskmetallid, radioaktiivsed ained, mis kogunevad organismidesse, DDT, PCB, nafta jt. Isegi väike nafta laik linnu sulestikul mõjub surmavalt. Loomade kaitse 1. Nimeline kaitsekategooriad 2
annaabi.ee 
