Tema struktuur on unikaalne, oma teekonnal päritolukohast kuni lõppostjani annab karusnaha vääristamine tööd väga paljudele inimestele ja rahvuslikele majandustele. Karusnahaga tegelemine toetab arvukalt traditsioonilisi rahvakultuure ja nende elujõulisust, põlvest põlve edasiantud oskusi ja elulaade, samas toimub ka pidev töövõtete ja tehnikate edasiarendamine, mida omakorda vajab tänapäeva moemaailm ja tarbijate soovid. Korralikult ehitatud, hästi juhitud ning korrashoitud karusloomafarm ei saasta ümbritsevat keskkonda. Karusnaha farmitingimustes tootmine ümbritsevale loodusele praktiliselt mõju ei avalda. Karusloomakasvatuse kõrvalproduktid leiavad laialdast kasutamist meie igapäevastes toodetes nagu näiteks allergiavabad seebid, kosmeetika, parfüümid; pintslikarvad, lemmikloomade toit Karusnahafarmi pidamine on paljudele maaperedele ja -kogukondadele oluliseks sissetulekuallikaks, mis võimaldab elada ja elatist teenida ka neis piirkondades, kus traditsiooniliste
mõju ei avalda (Männil et al.2011). Metsnugise (Martes martes) arvukus on suhteliselt stabiilne ning kerge languse on põhjustatud küttimismahu suurenemine ning hing hiirte rakse kättesaadavuse paksu lume alt. Küttimismahud suurenesid karusnaha hindade tõusu tõttu (Männil et al.2011). Mingi (Neoviso vison) arvukus on mõõdukas languses, mida näitavad nii küttimisstatistika, jahimeestehinnang kui ka ruutloendus. Mingi asurkonna püsimises mängib suurt rolli Karjaküla karusloomafarm, kust farmiloomad loodusesse satuvad. Looduskaitseliselt seisukohast on see suur probleem ning ebasoovitava võõrliigi eemaldamiseks loodusest tuleks farm sulgeda (Männil et al.2011). Tuhkru (Mustela putorius) arvukus on olnud suhteliselt stabiilne, kuid liigi käekäigu parandamiseks võiksid jahimehed rohkem keskenduda mingi küttimisele ning eluspüügilõksudesse jäänud tuhkrud vabastada, kuna mink on tuhkruga konkureeriv ning ebasoovitav liik (Männil et al.2011)
annaabi.ee 
