1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi
naat, püsik- seljarohi, võsaülane, h. ussilakk, koldnõges, h. sinilill, longus helmikas, h. angervaks, soo-koertubakas, sookastik, soo-osi (Equistum palustre) jt. Leiduv veel lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa), h. heinputke, ohtest- ja laiuvat sõnajalga (Dryopteris expansa) jt. liike. Samblarinne on ebaühtlane, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, h. kaksikhammas, h. karusamma, raunik, tüviksammal ja mitmesugused turbasamblad. Raiestikel toimub kiire kattumine lopsaka rohttaimestikuga, liigid samad, suureneb vaid kõrreliste osakaal (kastikud, luht-kastevars) ohtrus. LU toimub põhiliselt kase vegetatiivse uuenemise teel, Ku ja Mä uuenevad vaid mikroreljeefi küngastel. Kultiveerida Mä, 6000 tk ha-le, LM, 3000 tk ha-le, Ks, 3000 tk ha-le, Sa, 2000 tk ha-le. Osja kasvukohatüüp levib Lääne-Eesti settemuldadel (Pärnumaa, Läänemaa ja
annaabi.ee 
