html /plantefoto/Lycopodium_annoti num_ssp_annotinum.htm Samblarinne on pidev ja tüse: -Palusammal Pleurozium schreberi -Laanik Pleurozium schreberi Karusammal -Kaksikhambad http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html Dicranum scoparium leidub ka karusamblaid – harilik karusammal Polytrichum commune • kohati esineb isegi – turbasamblaid Sphagnum sp. Turbasammal Kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html http://bio.edu.ee/taimed/gene ral/indexnimek.html
tervislik seisund on hea. 100 aastase puistu keskmine kõrgus on 27 m ja tagavara üle 400 tm ha-l. Mä ka Ku puistud on tootlikkuselt enam-vähem sarnased. Alusmets hõre, esineb h.paakspuud, h. pihlakat ja pajuliike. Alustaimestikus kasvab arvukamalt h. mustikas, metskastik, palu-härghein, leseleht, h. laanelill, kattekold jt. vähesel määral esineb h. jänesekapsast. Samblarindest esineb palusammalt, laanikut, kaksikhambaid ja karusamblaid. Raiestikel kasvab sagedamini metskastik, h. sinihelmikas, võnk-kastevars, tarnaliigid, h. pohl, ahtalehine põdrakanep jne. Lu toimub enamasti kasega, vähem haavaga. Kultiveeritakse Mä istutuse ja külvi teel ja Ku istutuse teel samade kultiveerimiskohtade arvuga nagu põhitüübi puhul. Levinud ca 8 % kogu metsamaast. Karusambla - mustika alltüüp (kr - ms) Levib tugevasti liigniisketel leetunud gleimuldadel (LkG) ja leede- gleimuldadel
annaabi.ee 
