Norra - tutvustus
Norra.
Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski
täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus
jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra
pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja
Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad
norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad
Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik.
Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe,
iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide
taolised mäeseljandikud oosid
annaabi.ee 
