VETERINAARGENEETIKA
nimetatakse molekulaargeneetikaks. Pohiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi
ja biofuusikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. See
geneetikaharu hakkas arenema 1940...1950.
Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsutogeneetikas uuritakse rakuorganellide (pohiliselt
kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise informatsiooni
sailitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi,
kromosoomiarvu ja karuotuubi (kromosoomistiku) erinevus eri liikidel jne.
Organismi tasemel geneetilised uuringud on koige vanemad. Pohimeetodiks sellel
tasemel on hubridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise
informatsiooni parandumise seadusparasusi. Selle meetodiga hinnatakse vanemate parilikke
isearasusi nende jarglaste tunnuste pohjal. Selleks ristatakse omavahel erineva geneetilise
informatsiooniga isendeid mitme polvkonna jooksul ning uuritakse nende jarglaste tunnuste
annaabi.ee 
