"Mees,kes teadis ussisõnu" essee
Jeesuse ja rüütlite uskumisega mindi
samas ka liiale. Väga naljakas koht teoses on see, kui külaelanikud hobuse väljaheidet uurisid ja
maitsesid ning teada soovisid, mis maa hobune sellel uhkel rüütlil küll olla võis. Mingi mälestus
küll külaelanikele jäi, kuid tekkis mingi väärastunud arusaam. Hakati uskuma haldjaid ja
libahunte.
Täiesti tavaline oli see, et kui mees läks sõtta, võttis perenaine perre karu. Sellest võib järeldada,
et oli karulembene sodoomiakihk. Leemet sündis külas, kuna Leemeti isa tahtis seal elada. Kui
aga Leemeti isa sõjast tagasi tuli ning karu tal kogemata pea otsast hammustas, hakkas Leemeti
ema karusid vihkama ja kolis koos lastega metsa tagasi. Leemeti õde elas elu lõpuni karuga
koos. Kui aga külas Jeesust uskuma hakati, siis hakati karu kartma
Uuendustega on küll alati midagi head kaasas, kuid samas kaovad vanad tavad. Tähtis ei ole
see, mis elus juhtub, vaid kuidas me seda tõlgendame