Eesti kirjanduse ajalugu II
Üldpildis võib öelda, et
pagulasluule ja pagulasproosa laine lõppeb 70ndate alguses.
Ta kasvab üles Rootsis ja hakkab seal kõige kujukamalt nooruslikumat varianti luulest
esindama 60ndatel/70ndatel aastatel. Võib ka öelda et Laaman pole jäänud puutumata
omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline,
et ta viibib erinevate poliitiliste tõmbe-tõukejoonte mõjuväljas väga tugevalt ja ei saa neist
lahti.
Tema luulekeel erineb Karuksist eriti 70ndatel. Luulekeel läheneb mingil määral proosale.
Metafoorsust on vähem, seal on selgejoonelist jutustamist rohkem ja ka näteks irooniline
distants on kuidagi väga tugevalt tunda. Irooniline distants loob ka selliseid vastandusi, mis
põnevalt mängima hakkavad. Tal on nii poliitiliste motiividega luuletusi, kuid ka heitlusi
jumalaga.
Pagulasluule kokkuvõte
Ühelt poolt homogeenne ja kitsasse ajavahemikku asetsev looming. Homogeensuse juures
annaabi.ee 
