Puuviljaaed
Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu-
viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja
keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C-
vitamiini.
Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku
kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes
külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat.
Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega
põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese
varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on
pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa
sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne
- saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3
kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179