Neile allikatele lisas ta ka ohtralt rahva-pärimusi ja lugusid vaaraodest, mis on siiski sageli väga ebausutavad. Peale ebatäielike ja eri määral usaldusväärsete kirjapandud ajalugude vaaraode kohta, on võimalik uurida ka mõnd ehtsat kirjalikku algallikat. Neid ei osatud aga kahjuks 4. saj. lõpus enam lugeda, sest need pärinesid Vana-Egiptuse ajast. Väga paljud õpetlased proovisid neid hieroglüüfe desifreerida, aga enamasti tulemusetult. Ovaalidega(tänapäevaselt on need kartussid), mille sees olid hieroglüüfid ning mis arvati olevat kuningate nimed, töötas väga pikka aega J. F. Champollion. Sealt sai ta väga palju informatsiooni, mis hiljem, töötades Rosette'i kiviga, ennast kuhjaga ära tasus. Seda kivi kasutas ta hieroglüüfide laiaulatuslikuks desifreerimiseks. Huvitav on ka asjaolu, et seda kivi millega ta töötas, ei näinud ta ise kunagi. Sellele on raiutud kolm erinevat kirja. Ülemised kaks on egiptuse kirjad, alumine on kreeka keeles.
Saksamaal aga matkiti itaalialikke eeskujusid valitsejate ja aadlike lossides. Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud, väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne. Ka Prantsusmaa skulptorite sagedaseks tööks olid hauamonumendid, mis rõhutasid inimkeha kaduvust. Germain Pilon, kelle töödest on palju säilinud, teostas kuningapaari lebavad marmorkujud portreeliste ja elavatena. Nagu oli tema loodud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument. Saksamaal, vastandina Itaaliale ja Prantsusmaale, on võrdlemisi vähe kiviplastikat. Parimad saavutused
annaabi.ee 
