Psühholoogia essee "Olla vaba"
koos oma sisemise hullusega. Ja kas see muudaks midagi? Võib-olla oleksid inimesed
rahulolevamad ja maailm oleks ausam paik. Paljude inimeste veaks on see, et nad kardavad.
Kardavad kõiksugust muutumist. Kardavad mõtlemist, probleemidest aru saamist ja seda
lootusetut tunnet, et maailma pole võimalik muuta. Elada tähendab ju mõelda. ,,Nõnda paljud
meist keerlevad otsekui orav rattas, sest me usume, et mida rohkem me pingutame, seda
paremad inimesed meist saavad." (Berger, 2004)
Peamiseks kartusobjektiks on igaühe enda jaoks halvad juhtumised, inimesed, asjad.
Kartmine on tegelikult võimalikest teedest lihtsaima ja kergeima variandi valimine. See
välistab eksimise ja seega ka elamise. Järelikult pole mõtet elada, sest elu ongi nagu üks suur
eksitus. Aga alati loodab ühiskonna osake, et ta jõuab millegi uue jälile ning, et saadu on palju
parem kui see eelmine. Aga miks mitte keegi ei proovi seda ühiskonda ise paremaks muuta?
Äkki hirm saamatuse ees
annaabi.ee 
