Ei tea.Igaljuhul on pere-eesotsas ema , see,kes on mu kõrval ka siis kui kedagi teist ei ole.Kuid kes ma enda jaoks olen? Endale olen ma kaaslane ja oma otsuste vastuvõtja.Arvan,et peegeldus peeglis eristabki mind kõigerohkem teistest kuna vaadates peeglisse olen seal alati mina.Sest võimatu on näha enda peegelduses kedagi,kes ei ole "mina".Kahjuks näitab peegel küll ainult välimist mina aga kui oleks olemas peegel,mis näitaks minu siseelu, minu mõtteid,unistusi, kartuseid ja hirme.Näitaks veel kõiki pereliikmeid.Miks? Kuna nemad ju teevad minust iseenda.Kui oleks olemas selline peegel siis ma ei tunnekski seal peegliees end mitte kunagi üksinda. ma olen mind ümbritsev keskkond ja inimesed, ma ise olen inimene. Olen natuke kõike. Olen see, kelleks mind on kasvatatud ja see, kes mulle meeldib olla. Kuid, mis kõige olulisem ma olen mina ise.
Tahtmine panna lihtsalt kõik õnnelikult tundma. Ilmselgelt selle tunde juures on ka väikeseid kõikumisi, küljelt küljele. Mõni hetk tundub, et maapind su jalge all variseb kokku. Kuid lõpuks sa suudad jälle oma pea tõsta ja edasi kõndida. Kartmata, et su õnn kaob. See hetk üritad sa oma õnne just niikaua säilitada kui hing suudab. Sa suhtud muredele positiivselt ja üritad kõik õnnelikuks teha. Neid hetkelisi kõikumisi ja kartuseid sa üritad aina rohkem tahaplaanile jätta. Sul on lihtsalt sügav tahtmine olla õnnelik! Minule tähendab õnn hetkel kellegi tähtsaga koos olla. See on minu vaade hetkel õnnele. Kuigi see vaade on mul juba päris kaua olnud ning ilmselgelt kestab veel päris tükk aega. Ilmselgelt on igal inimesel oma tähendus õnnele. Mina leian selle õnne oma lähedastest. Nendega koos olemine tekitab midagi minu sees. Midagi head ja sooja. Midagi rõõmsat. Ma tunnen nende
annaabi.ee 
