Taluelu - 19-20 sajand
Teine levinud moodus kartuleid süüa oli koorega keeta. Selleks oli vaja kartul puhtaks
pesta ja panna patta keema, lisades soola. Värsked kartulid pandi kuuma vette, vanad pandi
külma vette. Kui kartul oli pehmeks keenud, kurnati vesi välja ja pandi ilma kaaneta pada
tulele, et kartulid kuivaksid.
Peamine kartulikõrvane oli soolasilk. Igaüks võttis laualt silgu sabapidi ja lõi silgu
sabapidi vastu kausiäärt, et sool maha rapuks. Peale hammustati kartuloit. Silku söödi ka
sedasi, et pandi koos kartulitega keema või asetati kuumade kurnatud kartulitele.
Kaalikas, supp ja käkk
Sügisel pandi tareahju naereid ja kaalikaid küpsema. See oli karjalapse töö.
Kaalikaviile pandika kartuli-tangusupi sisse, mida keedeti katlas. Kartuli-tangusuppi keedeti
rohkem, kui tangusuppi. Seda sellepärast, et see oli toitvam ja tangu läks suppi vähem. Kuna
tangud vajusid põhja, oli supil tihti kõrbemaitse juures.