Toitumise alused.
Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste,
põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda
pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%.
Sobiva valguallika valiku määravad kolm põhimomenti:
- toiduaine valgusisaldus,
- valgu aminohappeline koostis,
- valgu seeditavus
Taimse valguallika puhul - mida väiksem on kiudaine sisaldus, seda parem on valgu
omastamine. (nt kui kartulivalk on suhteliselt kergesti omastatav (bioloogiline väärtus = 71), siis
kaunviljade omastatavust piirab nende kõrge kiudainesisaldus (5,7% kartuli 1% vastu), mis on üheks
põhiraskuseks organismi valguvajaduse rahuldamisel taimse valguga üldse). Heaks valguallikaks on
ka pähklid, mandlid ja erinevad seemned, millede valgusisaldus on ~20%. Neid võiks süüa
vähemalt 30g 3-4 korda nädalas. Teraviljadest on parima valgulise koostisega tatar. Järgnevad kaer,
oder, riis, rukis ja nisu