Toiduainete taimne toore
20. sajandi algul kujunes kartul meie taludes arvestatavaks
põllukultuuriks.
Kasvatati 70 000-80 000 hektaril.
Kuni Esimese maailmasõjani müüdi kartulit väljapoole Eestit keskmiselt
47 000 tonni aastas.
Sellest 85% turustati Peterburi.
20. sajandil muutus kartul:
- üheks põhiliseks toiduaineks,
- tööstuse toormeks,
- oluliseks loomasöödaks.
Edenes kartuli eksport (toidu- ja seemnekartul).
Eesti Vabariik oli 1930. aastatel kartulitootmises ühe elaniku kohta
maailmas esikohal.
1960. 1970. aastatel saavutas kartulikasvatus Eestis maksimaalse
ulatuse.
Kartul muutus lisasissetuleku allikaks individuaaltootjatele.
Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks.
NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi aastas:
150160 tuhat tonni söögikartulit,
70 tuhat tonni seemnekartulit.
27. Millest lähtuda kartulisordi valikul?
Sobiva sordi valikul tuleb lähtuda: