INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE
Nad toituvad
tavaliselt 3-10 päeva kartulilehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see
augusti lõpp või septembri algus, kui õhutemperatuur langeb alla 11,5°. Osa mardikaid võib
elada mullas 2-3 aastat.
On ka võimalik, noormardikad sooja suvel korral ise munevad, kui sellisel juhul nad ise
järgmise aastani ei ela. [3]
1.3 Kartulimardika levik
Arvatakse, et kartulimardika päris kodu on Mehhiko. Teda leiti alguses hulganisti Ameerikas,
kusjuures mitte kartulitaimedelt ning seetõttu ei osatud teda kohe sellega seostada. Aga kui
Euroopasse hakati laevadega üle Atlandi ookeani kartulit viima, läksid mardikad nende
taimedega kaasa Euroopasse. Kõigepealt avastati kartulimardikas kartulipõllult 1859. aastal
Nebraska osariigis. 1874 oli putukas Ameerika idarannikuni jõudnud ja 1877 leiti
kartulimardikat esmakordselt Euroopast. Esimene püsiv asurkond leiti Prantsusmaalt 1922.
Kui kartuli mardikas 1877. aastal Euroopasse toodi, suudeti tema levik tõkestada