Eesti rahvusköök
Herneid ja põldube,
ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi reheaju tuhasel põrandal
küpsetatuna. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine
kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket
kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja
soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulistega või leivaga.
Hinnatud oli ka kalamari, millestkeedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Üldiselt
valitses eesti peredes kuni 20. sajandini väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei
tahetud perenaise tööaega kulutada ning tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima.
Hommikusöögiks soojendati sageli eelmisel õhtul üle jäänud toitu, mille juurde anti ka muud
kiiresti valmistatavat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikulaual oli tanguleem
annaabi.ee 
