Leivanädala abimaterjal
Lihaleiba söödi välitöödel.
Kartulileib
Kehval rukkiaastal tehti õige tihti ka kartulileiba. Selleks valati leivakünasse soovitav
hulk keeva vett ja klopiti puumõlaga hulka nii palju rukkijahu, et sai paras paks tainas.
Sellele riputati paks kord kuiva rukkijahu, kaeti mõne puhta rätiku või linaga ning
kaanega ja asetati leivaküna soemüüri äärde päevaks sooja. Nüüd kooriti vajalik hulk
kartuleid, keedeti pehmeks ja tambiti pudrunuiaga kartulipudruks, lisati leivajuuretist.
See mass segati taigna hulka ning riputati taas peale rukkijahu, kaeti riietega ja jäeti
terveks ööks käärima. Järgmisel päeval, kui tainas oli hapuks läinud, klopiti see
puumõla ja kätega hästi läbi, lisati veidi jahu ja sõtkuti nii nagu tavalist rukkileiba.
Maitseks lisati nagu ikka soola ja köömneid. Kartulileival oli see eelis, et see seisis
kaua värske.
Rukkipüüli- ehk kolmepäevaleib
Seda tehti suurte pühade ja pidustuste puhul