generatsiooni probleem vaid see on ka jõudnud viimaste aastatega noorte hulka. Alkoholi looduses eriti ei leidu, sest kuna tal on madal keemistemperatuur, siis tänu sellele ta lendub kergesti. Alkoholi esimesed tootmise meetodid pärinevad Vahemeremaadest ja Lähis-Idast.Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalideks võib olla nii tööstuslikult toodetud suhkru lahus, tärklis, mida saadakse teraviljadest ja kartulimugulatest ja ka tselluloos. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook
anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalina võidakse kasutada nii tööstuslikult toodetud suhkru lahust, kui ka tärklist, mida saadakse teraviljadest ja kartulimugulatest ja ka tselluloosi, mida saadakse nt. puidust jm. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine. Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Suu kaudu manustav alkohol mõjutab meie organismi ja rikub tervist. Alkohol mõjub ajule nagu tuimasti: mida rohkem juua, seda enam aju end ,,välja lülitab". Alkoholi tarbides võivad ilmneda nähtused näiteks kõne muutub segaseks, ilmneb
tärkliseklistiiri (kissell). Ehkki tärklis on taimne saadus, sisaldavad seda ka mõned lihatooted. Lihasaadustele lisatakse tärklist selleks, et nendes paremini vett siduda. Tärklis ei mõjuta lihatoodete maitset ning on lisandina tarbija tervisele ohutu. Kõige sagedasem on tärklis keeduvorstides, milles kõnealuse polümeeri osakaal võib suureneda 27%-ni. Tärklis liidab vorstisegu komponendid keeduvorstis ühtseks massiks. Meil kartulijahuks nimetatud toode on tegelikult kartulimugulatest saadud tärklis, mitte aga kartulitest jahvatatud jahu, nagu nimetuse järgi võiks arvata. Kartulijahu traditsioonilisteks kasutusviisideks on olnud kisselli paksendamine ning endistel aegadel ka tapeedikliistri keetmine. Viimast lasti hea kleepuvuse ja venivuse saavutamiseks minuti võrra keeda. Kliistrit tuli hoolega jälgida, sest kui keemine kestis liiga kaua, muutus segu uuesti vedelaks. Kisselli puhul aga ei tohi keemine üldse hoogu