talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügi- se korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt II põlvkond hävib meie kliimas. Kahjulikkus või kasulikkus. Kartulimardikas on tavakahjur. Kartuli- mardikad tekitavad palju kahju kartulipõldu- del. Munadest väljuvad tõugud, kes põhjus- tavad kartulile kõige rohkem kahju. Kui tõu- gud lahkuvad,on taim raagus. Väiksematel põldudel annab võitluses kartulimardikaga kasu ka nende ärakorjamine, suuremate kartulimaade vabastamiseks on aga vajalik keemiline tõrje. Samas on kartulimardikas toiduks palju- dele lindudele ja ka loomadele. Kartulimardikas See juhtus öösel, kui lind külas käis ja kartulimardika naise ta ära sõi. Kõmm-kõmm kartulimardikas, kes põllul väga vihastas. Kõik lehed ära sõi
Lepatriinud.................. 3 Välimus.................. 4 Paljunemine.................. 4 Tuntus.................. 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatriinud Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi.