Põllutööd
esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja
tavaline nii talu kui mõisapõldudel.
Sõnnikuvedu
Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal
kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu
tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut
mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates
. Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti sõnnik
juunis, kartulimaale varakevadel. Kui rukis külvati kartulimaale,
veeti sinna sõnnik hilissügisel. Sõnnik tõsteti koormasse
sõnnikuhargiga, põllul tõmmati maha sõnnikukonksuga.
Külv
Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige
raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui
kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema
käega 46 sammu laiusele joonega märgitud külvieele
itsmele
annaabi.ee 
